Miks panevad maailmameister Alejandro Valverde ja teised Movistar Teami ratturid ning Šoti vutiklubi Glasgow Celticu mängijad õhtul pea Pärnus toodetud nutikale padjale?

Tipptasemel profitiimidele esitatakse palju kõikvõimalikke koostöösoove, kaugeltki mitte kõiki ei võeta jutule ja käed lüüakse üksnes nendega, kellel on midagi tõesti erilist pakkuda. Miks otsustasid 49-kordne Šotimaa meister Glasgow Celtic, jalgrattasõidu tippklubi Movistar Team ja maailma edetabelis kolmandat kohta hoidev Iirimaa ragbikoondis hakata kasutama SleepAngeli magamisvarustust? Mis asi on turvaline unekeskkond? Ja miks on padi registreeritud kui meditsiiniseade?

Eestlased võtsid iirlaste leiutise üle

SleepAngeli kaubamärk kuulub Gabriel Scientific OÜ-le, mille osaniku ja tootearendusjuhi Lyane Linnu sõnul on sport ettevõtte jaoks uus ja põnev suund, kuid alguse sai kõik meditsiinist.

„Probleem, mida me lahendame, on haiglainfektsioon,” tutvustas Lind leiutise tausta ja saamislugu. „Praegu on esikohal vähk, aga ennustatakse, et aastaks 2050 võib haiglainfektsioon olla peamine surma põhjus. Lähed haiglasse mingi üsna lihtsa asjaga, näiteks põlve opereerima, aga võid sealt saada hoopis sellise bakteri, mida enam ei saa antibiootikumidega välja ravida. Probleem on selles, et 1980-ndatel lõpetati uute antibiootikumide arendamine ja nende liigse kasutamise tõttu on järjest rohkem resistentseid baktereid, mille vastu ei osata võidelda.”

Mis haiglates juhtub? Selgub, et üks väga suur ohufaktor on sealsed padjad ja muud pehmed pinnad, mis sobivad ideaalselt bakterite peidupaigaks. „Iiri teadlased uurisid seda. Kõvasid pindu saab lihtsasti desinfitseerida ja selleks on kindel protokoll, mida hoolikalt täidetakse. Ka padjapüüre pestakse ja vahetatakse. Aga padjasisud jäävad tihti pesemata. Kui läbi kanga sinna midagi sisse läheb, saavadki bakterid seal väga edukalt kasvada ning inimene võib padjast või madratsist endale haiguse külge saada,” selgitas Lind.

Nutikad iirlased otsustasid padja hermeetiliseks muuta, selleks kasutati vedelikukindlat kangast ja kõik küljed sulatati kokku, sest lukud ja nõelaaugud laseksid vedelikke ja baktereid läbi. Ent kui õhk ei saa patja sisse ja sealt välja liikuda, ei võta peaalune õiget kuju ega ole mugav. Selleks paigaldati padjale spetsiaalne nanopoorne PneumaPure filter, mis laseb õhku läbi, aga mitte mustust, tolmulestasid, baktereid ja viirusi. Iirlased tõid tootmise Eestisse, ent 2014. aastal hankisid eestlased endale tootmis- ja müügilitsentsi ning nüüdseks on Eesti, Iiri, Vene ja Soome firmadele kuuluv Gabriel Scientific OÜ omandanud kõik patendiõigused. Praegu toodetakse Pärnus peale patjade ka madratseid, tekke ja paljusid muid pehmeid asju, näiteks operatsioonilaudade madratseid. Meditsiinitooteid müüakse 40 riigis.

Aga kuidas tulevad mängu Valverde ja Glasgow Celtic? Asi on lihtne, bakterivabad magamisvahendid on väga kasulikud ka mujal. „Oleme otsinud suunda, kuidas toodet lõppkliendini viia. Lihtsalt kodutekstiilide poeketi kaudu on uut tehnoloogiat väga raske müüa. Seda niisama riiulis nähes ei saa inimesed sellest aru,” lausus Lind.

Magamine on tippspordis jäänud vaeslapseks

Teine variant on alustada nendest, kelle jaoks sooritusvõime on eluliselt oluline ja kes pelgavad baktereid kui vanapagan välku – tippsportlased. Sellise koostöö kaudu loodetakse tavatarbijani jõuda.

Tour de France’i reeglite kohaselt ei saa ise hotelli valida, vaid korraldaja määrab, kus sa magad. Tihti võib ööbimiskoht olla hoopis hostel.

Taastumise osatähtsust spordis korrutatakse hommikust õhtuni, aga kui toitumine ja vedeliku tarbimine on tõesti viidud teaduslikule tasemele, siis taastumise kolmandale suurele sambale ehk unele on siiani pööratud võrdlemisi vähe tähelepanu. „See on jäänud vaeslapse rolli,” nentis Lind, kes on parimate klubide sporditeadlastega vesteldes järeldanud, et magamise keskkonna osa on suuresti lahterdatud „kontrollimatute” faktorite hulka.

Lind jätkas mõttekäiku: „Sportlased reisivad hästi palju. Samu patju ei kasutata ainult haiglates, vaid ka hotellides jagad sa voodipesu. Sa ei tea kunagi, kes on neid varem kasutanud. Jah, püürid pestakse ära, aga mitte madratseid ja patjade sisu. Movistari esindaja rääkis, et näiteks Tour de France’i reeglite kohaselt ei saa ise hotelli valida, vaid korraldaja määrab, kus sa magad. Tihti võib ööbimiskoht olla hoopis hostel. Kujutad ette, tippsportlased magavad enne väga tähtsaid sõite hostelis? Siin tulemegi meie mängu, saame pakkuda neile turvalist magamiskeskkonda. Meie asjad tuleb kaasa võtta ja nii saab igal ööl magada oma puhta ja turvalise magamisvarustusega. Näiteks kavatseb Iirimaa ragbikoondis tänavu Jaapanis toimuvale MM-ile meie tooted kaasa võtta.”

Selline lühike, lihtne ja selge müügijutt paneb nii mõnegi suure klubi otsustaja kõrvu kikitama. Asja teeb lihtsamaks ka ettevõtte rahvusvaheline haare. Tooteid on teiste sporditeadlaste hulgas hästi tutvustanud iirlane Scott Breddy, aga ka firma spordisuuna üks algatajaid Steven John Lardner – esimene töötab Celticu süsteemis, teine sai kaubale Movistariga.

Jutule saada on lihtne

Sedasi ongi sügisel EAS-ilt 141 000 eurot arendustoetust pälvinud ettevõte saanud suurklubides mitte üksnes jala ukse vahele, vaid nii mõnestki uksest juba koostöölepinguga väljunud. „Jutule saada on lihtne, kuna teistel sellist tehnoloogiat ei ole. Kui räägid klubi sporditeadlasele, millised riskid on hotellides ja mida me pakume, saavad nad sellest kohe aru,” lausus Lind. Ta on ise käinud klubides kohal, korraldanud töötube ja saanud ala parimatelt vahetut tagasisidet. „Mõni on varem selle teema peale mõelnud, tal on näiteks allergia, mõnel on isegi oma padi. Enamasti sellele aga ei mõelda ja täpselt need samad padjad, mis hotellis on, nende peal ka magatakse.”

Nüüdseks on jõutud nii kaugele, et sel nädalal saadeti kõigile Movistar Teami ratturitele nende soovidele vastavad padjad – üks kodus, teine reisil kasutamiseks. Leping on sõlmitud ka Glasgow Celticuga, toodet katsetavad aga veelgi nimekamad vutigigandid ja teistegi maailma populaarsemate spordialade tipptegijaid.